Arizona

See artikkel räägib osariigist; madude perekonna kohta vaata artiklit Arizona (perekond)

---

Arizona osariik

inglise State of Arizona

Arizona osariigi pitsat

Arizona lipp

Pindala: 295 254 km²

Elanikke: 6 392 017 (2010)

Pealinn: Phoenix

Arizona on osariik Ameerika Ühendriikide edelaosas. Põhjas piirneb Utah' osariigiga, kirdenurgas on lühike piir Coloradoga, läänes piirneb California ja Nevadaga, idas New Mexicoga, lõunas on 626 km pikkune rahvusvaheline piir Mehhiko Sonora ja Baja California osariigiga.

Osariigi suuremad linnad on Phoenix ja Tucson. Neile järgnevad kaheksa Phoenixi linnastu linna: Mesa, Glendale, Chandler, Scottsdale, Gilbert, Tempe, Peoria ja Surprise. Suuruselt järgmine on Yuma.

Arizonas on kõrbekliima, mida iseloomustavad eriti kuumad suved ja leebed talved. Samas on osariigi põhjaosas ka männimetsad ja mäeahelikud, kus on jahedam kliima kui madalas kõrbes. Mets katab Arizona pindalast 27%. Lisaks Suurele kanjonile asub Arizonas rida teisigi rahvusparke ja metsakaitsealasid. Üle veerandi osariigi pindalast on föderaalmaa, millel elavad navaho, hopi, oodhami, apatši ja mitmed juma indiaanihõimud.

Arizona ja Nevada piiril Colorado jõel paikneb 1931–36 rajatud Hooveri pais, mille taha jääb osalt Arizonas ja osalt Nevadas paiknev Meadi järv, Ühendriikide suurim veehoidla.

Rahvastik

Arizona on USA merepiirita osariikidest suurima rahvaarvuga, 2006. aastal oli osariigis 6 166 318 elanikku. 1991–2001 kasvas Phoenixi linnastu elanike arv 45,3%, praegu hinnatakse see olevat üle 4,3 miljoni. Arizona tervikuna oli 1990. aastatel rahvastiku kasvu kiirusel USA teine osariik (esikohal oli Nevada). Rahvaarvu kasv laastab Arizona veevarusid.

2008. aastal olid Arizona asukaist 57,3% mittehispaania päritolu valged ning 30,6% hispaania ja latiino päritolu. See on ka üks kõrgema põliselanike osatähtsusega osariike: 2005. aastal kõneles enam kui 85 000 inimest navaho ning 10 403 inimest apatši keelt. Kõrge on ka illegaalsete immigrantide osatähtsus: 2010. aastal moodustasid nad Arizona elanikkonnast 7,9%, tõstes osariigi selle näitaja poolest USAs teisele kohale.

Osariigi kolm suurimat usulahku olid 2007. aastal protestandid (40%), katoliiklased (28%) ja mormoonid (6%). Kõige enam liikmeid oli katoliku kirikul (974 883), millele järgnesid mormoonid (251 974) ning Lõuna Baptisti Konvent (138 516).

Ajalugu

Esimese eurooplasena uuris nüüdse Arizona ala 1539. aastal Hispaania frantsiskaan Marcos de Niza. 1540–1542 rändas seal legendaarset Cibola linna otsides Hispaania maadeuurija Coronado. Ameerika Ühendriigid omandasid suurema osa Arizonast Mehhiko-Ameerika sõjas 1847. aastal ning ostutehinguga 1853. aastal.

Ameerika kodusõja aastail kuulus Arizona lõunaosariikidele ning 1862. aasta 14. veebruaril nimetas Jefferson Davis selle konföderatsiooni liikmesterritooriumiks. 50 aastat hiljem, 14. veebruaril 1912 kuulutati Arizona USA 48. osariigiks.

Teise maailmasõja ajal paiknesid Arizonas Saksa ja Itaalia sõjavangide ning USAs elanud jaapanlaste interneerimislaagrid.

Haldusjaotus

Osariik jaguneb 15 maakonnaks:

Maakond	Rahvaarv 1. juuli 2006 [1]	Halduskeskus	Elanike arv 1. juuli 2006 [2]
Apache	71 118	St. Johns	3 625
Cochise	127 757	Bisbee	6 095
Coconino	124 953	Flagstaff	58 213
Gila	52 209	Globe	7 141
Graham	33 660	Safford	8 981
Greenlee	7 738	Clifton	2 321
La Paz	20 256	Parker	3 200
Maricopa	3 768 123	Phoenix	1 512 986
Mohave	193 035	Kingman	27 271
Navajo	111 399	Holbrook	5 154
Pima	946 362	Tucson	518 956
Pinal	271 059	Florence	17 009
Santa Cruz	43 080	Nogales	20 768
Yavapai	208 014	Prescott	41 528
Yuma	187 555	Yuma	87 423

Vaata ka

• Antiloobikanjon
• Suur kanjon
• Arizona kummituslinnade loend

Välislink

• Arizona osariigi ametlik koduleht

0v · a · r0Ameerika Ühendriikide poliitiline jaotus